Vana ilus kohvik, mis andis teada sildikesega, et ta on juba ligi sada viisk\u00fcmmend aastat vana. Astusime trepikesest \u00fclesse ja avasime ukse, mis tilises.<\/p>\n\n\n\n
Meid v\u00f5ttis vastu soe m\u00f5nus magus toitev l\u00f5hn. Ilus helin ja sumin, inimeste jutustamine ja naer.<\/p>\n\n\n\n
Valgustatud maitsvate kookide ja pirukatega vitriin t\u00f5mbas meid enda poole. Liginesime maiaste n\u00e4gudega. Mis maitsvad asjad siin k\u00f5ik on!<\/p>\n\n\n\n
“Millist sa valid?” k\u00fcsisin Kadri k\u00e4est.<\/p>\n\n\n\n
“Mul on jube k\u00f5ht t\u00fchi! Issakene! V\u00f5taksin k\u00f5igepealt selle salati, siis v\u00f5taksin \u00fche \u0161ampinjonidega piruka ja siis selle roheliste taimedega. Jaa! Ja siis v\u00f5taks veel magusaks selle ekleeri. See on sihuke kohev ja v\u00e4rske tundub. Ei! Hzzz … mmm, v\u00f5ibolla siiski selle mandliga. Mandlikoogi. See lausa tundub nagu sulaks juba seal taldriku peal magusast karmellist, \u0161okolaadist ja mandlitest!”<\/p>\n\n\n\n
Naeratasin “Hea valik! Ma v\u00f5tan selle maasikate ja kallerdusega. Nagu sa \u00fctled, need maasikad lausa sulavad seal kallerduse sees. Sulavad oma mahlasuses, oma seemnetes ja l\u00f5hnas. Vajuvad sinna kohevasse biskviidi sisse. Biskviit koheva ja rammusa kreemi sisse ja kreem karamelli pasta sisse. Ja pasta liivataigna riba sisse.”<\/p>\n\n\n\n
Me ei pannudki t\u00e4hele kui j\u00e4rjekord juba meieni j\u00f5udis.<\/p>\n\n\n\n
“Mida teile?” k\u00fcsis lahke m\u00fc\u00fcja.<\/p>\n\n\n\n
“Palun, siin on mu t\u00fctar. Tal on k\u00f5ht v\u00e4ga t\u00fchi, tal on pikk nimekiri, tema alustab!”<\/p>\n\n\n\n
Kadri heitis mulle korraks pilgu, “Jaa, ma palun k\u00f5igepealt \u00fcks salat!”<\/p>\n\n\n\n
“Kas leivaga v\u00f5i ilma?”<\/p>\n\n\n\n
“Oi ma… see leib tundub nii v\u00e4rske! Pange palun \u00fcks t\u00fckk leiba ka. Siis ma v\u00f5taksin selle spinatiga piruka, \u0161ampinjonidega piruka ja magustoiduks mandlikook palun!”<\/p>\n\n\n\n
“V\u00e4ga tore valik,” \u00fctles m\u00fc\u00fcja, “Siin on teie toit ja maiustus. Kas te soovite midagi peale juua?”<\/p>\n\n\n\n
“Kas teil on ka \u00fcks suur kruus? Ma v\u00f5taks \u00fche suure kruusi kohvi. Suure portsu koorega ja kahe portsu suhkruga!”<\/p>\n\n\n\n
M\u00fc\u00fcja muigas “Mul on t\u00f5esti \u00fcks suur kruus siin. Kui see teid ei h\u00e4iri, need on rohkem t\u00f6\u00f6tajate kruusid, aga nad on puhtad, masinast l\u00e4bi tulnud.”<\/p>\n\n\n\n
“Jaa, palun!”<\/p>\n\n\n\n
“Oo, mulle ka palun,” \u00fctlesin Kadri jutule vahele, “See on t\u00f5esti vahva kruus!”<\/p>\n\n\n\n
“Mul on siin pakkuda nelja sorti: tumesinine lumememmega, roosa punase p\u00e4kapikuga, kollane \u00f5itsvate \u00f5unapuu \u00f5ite ja lehtedega, piparkoogi alusel segamini…”<\/p>\n\n\n\n
“Oi, palun mulle see \u00f5unapuu\u00f5ite ja piparkoogisegu!” tundsin nagu oleks Ella juurde j\u00f5udnud. Ellal on tavaliselt niisugused trikid: \u00f5unapuu\u00f5ied ja piparkoogip\u00f5hi! “ja paluksin siis selle maasikatega koogi samuti!”<\/p>\n\n\n\n
“Aga meil on maasikakook ka piparkoogi p\u00f5hja peal, kui see piparkoogip\u00f5hi teid nii k\u00f5netas!”<\/p>\n\n\n\n
“T\u00f5esti?”<\/p>\n\n\n\n
“Jah! Piparkoogi p\u00f5hi ning samamoodi karamellikreem ja maasikad kastmes”<\/p>\n\n\n\n
“Oi, see sobib suurep\u00e4raselt!”<\/p>\n\n\n\n
M\u00fc\u00fcja pani k\u00f5ik meile ilusti kandikule, lasi kohvimasinast meie kruusid \u00e4\u00e4reni t\u00e4is ja suure \u0161u\u0161inaga veel koorem\u00fctsi ka sinna peale.<\/p>\n\n\n\n
“Suurep\u00e4rane,” naersime Kadriga m\u00f5lemad, “Suur t\u00e4nu! Palju me v\u00f5lgneme?”<\/p>\n\n\n\n
Tasusime arve ja liikusime oma kandamiga saali poole, et vaba lauda otsida. K\u00f5ik lauad olid kinni, aga \u00fcks siiski vabanes sel hetkel kui me sinna j\u00f5udsime. Neljane laud seekord. Perekond v\u00e4ikeste lastega t\u00f5usis l\u00e4rmakalt.<\/p>\n\n\n\n
Naeratasime neile ja istusime lauda.<\/p>\n\n\n\n
…<\/p>\n\n\n\n
“Vabandage, kas siin on need kaks kohta veel vaba?”…<\/p>\n\n\n\n
Vot niisugune lugu ilmutas end mu salvestajasse. M\u00e4lu ja muljed t\u00f5usid kuskilt mineviku m\u00e4lestustest…. Smile!<\/p>\n\n\n\n
Kirjutan eelpool juttu veits edasi: …<\/p>\n\n\n\n
Kui l\u00f5puks Kadriga kohvikust v\u00e4lja saime ja uksepeal oma lauapartneritega h\u00fcvasti j\u00e4tsime, jalutasime kuidagi v\u00e4rskes meeleolus ja tegutsemistuhinas tagasi keskv\u00e4ljaku kuuse juurde.<\/p>\n\n\n\n
Kui olime j\u00e4lle kuuse juures v\u00f5ttis Kadri mul k\u00e4evangust kinni ja k\u00fcsis:<\/p>\n\n\n\n
“Kuuule Freya, mida sa seal kohvikus tegid?”<\/p>\n\n\n\n
“Mida ma tegin?” k\u00fcsisin ma imestunult.<\/p>\n\n\n\n
“Meil ei olnud maski ees! Keegi ei k\u00fcsinud mingit t\u00f5endit, kas me v\u00f5ime siin istuda v\u00f5i … ja minumeelest ei olnud kohvikus mitte \u00fchelgi inimesel maski ees!”<\/p>\n\n\n\n
“Mina ei ole k\u00fcll midagi teinud,” \u00fctlesin. “See on Kuusk! Kuusk teeb seda!”<\/p>\n\n\n\n
“Kuusk?” k\u00fcsis Kadri.<\/p>\n\n\n\n
“Jah, see k\u00f5ik on Kuusk, aga ma olen ise ka \u00fcllatunud – mul on n\u00e4dala aja p\u00e4rast kohting selle poisi isaga. J\u00e4rve juures”<\/p>\n\n\n\n
Kadri hakkas naerma “\u00c4ra jama. Ja mina sain kontakti vahetatud tema pojaga. Kavatseme koost\u00f6\u00f6d teha. Selle t… viirusega”<\/p>\n\n\n\n
“K\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti,” \u00fctlesin Kadrile<\/p>\n\n\n\n
“K\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti! J\u00f5ulud on. Detsember. See on muinasjutukuu. See loob uue alguse ja uued v\u00f5imalused! Tule, astume siia raamatupoodi sisse!”<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ksime lasteosakonda. Suured ja ilusad muinasjuturaamatud piltidega. Valisin toreda v\u00e4ljaande. Sirvisin seda ja vaatasin neid s\u00f5bralikke ja kauneid illustratsioone. Lasin silmadega \u00fcle tekstide ja tasusin kassas raamatu eest. Palusin pakkida ta ilusasse kotti ja alles siis uurisin kuhu Kadri on j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ksin teda otsima. Loomulikult seisis ta teadusraamatute riiulite ees ja oli midagi s\u00fcvenenult sinna lugema j\u00e4\u00e4nud. M\u00e4rkas siis mind ja \u00fctles: \u201eTohutult hea v\u00e4ljaanne, mul on just seda tarvis! Ma v\u00f5tan selle. Kas sina juba valisid midagi v\u00e4lja?” k\u00fcsis ta minu k\u00e4est.<\/p>\n\n\n\n
“Jaa,” ulatsin talle koti, “see on sulle, J\u00f5uludeks! Ole r\u00f5\u00f5mus, \u00f5nnelik ja vaba! Uuri seda kingitust. Siit leiad k\u00f5ik vastused!”<\/p>\n\n\n\n
Kadri piilus kotti ja n\u00e4gi muinasjuttu, v\u00e4rvilist. Laste muinasjuttude v\u00e4ljaannet.<\/p>\n\n\n\n
“Oi kui tore! Ma l\u00e4hen seda kohe k\u00f5igepealt koju lugema,” v\u00f5ttis ta mul spontaanselt kaelast kinni ja kallistas mind.<\/p>\n\n\n\n
“Freya! Freyakene! Ma kohe teadsin, et ma pean sinuga kohtuma! Sa tood mulle lootuse, teadmise, j\u00f5u ja eesm\u00e4rgi! T\u00e4nan sind!” \u00fctles ta liigutatult ja l\u00e4ks kassasse oma v\u00e4ljaannet tasuma.<\/p>\n\n\n\n
Vaatasin talle j\u00e4rgi ja muigasin “No vot – t\u00e4pselt nagu ma ise – spontaanne uljaspea. Igast esimesest juhusest kinniv\u00f5ttev. Igas juhuses parimat n\u00e4gev. Spontaanne julgus, entusiasm ja parima tulemuse n\u00e4gemine. Usk endasse. Usk sellesse, mis ta teeb! Usk inimestesse.<\/p>\n\n\n\n
Kui ta minu juurde j\u00f5udis kallistasin teda ja \u00fctlesin:<\/p>\n\n\n\n
“T\u00e4nan sind ka, Kadri! Et meelde tuletasid! Mind ennast.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Astusime raamatupoest v\u00e4lja ja j\u00e4llegi tilises uksekell…<\/p>","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-833","audioraamat","type-audioraamat","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat"}],"about":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/audioraamat"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/833\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}