Kevad. Ka kalender oli valmis end numbritena kevadet v\u00e4ljendama. Temperatuur oli v\u00e4ljas veel nullil\u00e4hedane, lumi suuresti \u00e4ra sulanud ja teed \u00fcsnagi haljad. Kuigi kohati libedad ja j\u00e4\u00e4r\u00e4bused.<\/p>\n\n\n\n
Meil oli igap\u00e4evane rutiin v\u00e4ljas jalutamas k\u00e4ia. Nii nagu Uuelmaal inimestel kombeks.<\/p>\n\n\n\n
Sellistel jalutusk\u00e4ikudel Olime Oliveriga energeetiliselt seotud kui \u00fcks organism, \u00fcksteist tunnetades, \u00fcksteise sees. See oli ainuv\u00f5imalus teineteise l\u00e4hedal olla.<\/p>\n\n\n\n
Sellel p\u00fchap\u00e4eval oli j\u00e4rjekordselt p\u00e4iksepaisteline ilm. Olime Tuisu ning Lauraga leppinud kokku saada \u00fclikooli l\u00e4hedal linnapargis.<\/p>\n\n\n\n
Kell hakkaski juba sinnamaani j\u00f5udma ja seal nad olidki. Tervitasime, kallistasime ja jagasime omi uudiseid, tegemisi ja plaane. Seej\u00e4rel liikus kumbki paar omasoodu.<\/p>\n\n\n\n
Vaatasime Oliveriga noori ja n\u00e4gime, et nende energeetiline side on \u00fcsna v\u00e4line ja pinnapealne v\u00f5rreldes meiega. Oli arusaadav, et Tuisk harjutas Laurat Maagiga elama tasapisi ja sujuvalt.<\/p>\n\n\n\n
Mingil hetkel olime juba noored unustanud ja t\u00e4ielikus \u00fcksteise nautimises. Oliveris oli puhang tekkimas. Tuisk peatus j\u00e4rsult \u00fcmber keerates ja k\u00e4ratas isale: “Oliver, j\u00e4ta!”<\/p>\n\n\n\n
Vaatasime k\u00f5ik kolm Tuisule otsa “Milles asi?”<\/p>\n\n\n\n
“Milles asi?” k\u00fcsis Laura.<\/p>\n\n\n\n
“Aga, vot las Oliver seletab sulle, milles asi on!”<\/p>\n\n\n\n
Oliver t\u00f5stis silmad taevasse, kogus ennast ja vaatas seej\u00e4rel pehmelt Laura poole.<\/p>\n\n\n\n
\u201eEi, pole vaja,\u201d h\u00fc\u00fcatas Laura \u00e4kki taibates, \u201ema sain aru, hullumeelsed Maagid!” ja kiirustas meist eemale.<\/p>\n\n\n\n
Tuisu k\u00e4si, mis oli Oliveri poole hoiatuseks t\u00f5stetud, langes aeglaselt ja mees liikus kui n\u00f5iutult oma naisele j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ne aja p\u00e4rast kohtusime nendega uuesti. Laura \u00f5hetas ja noored olid – nagu noored ikka p\u00e4rast esimesi tundepuhanguid paarina. F\u00fc\u00fcsiliselt k\u00fcll mitte kokku puutudes, aga energeetiliselt v\u00e4gagi.<\/p>\n\n\n\n
J\u00f5udsime \u00fcli\u00f5pilasrajooni ja meile ligines kamp t\u00fcdrukuid, kes k\u00e4rarikkalt vadistasid ja silmadega meie mehi \u00f5gisid.<\/p>\n\n\n\n
Oliver ja Tuisk t\u00f5stsid oma v\u00f5imukad ja \u00fclbed silmad nende poole, sundides t\u00fcdrukuid pilku maha l\u00f6\u00f6ma ja tempot t\u00f5stes meist m\u00f6\u00f6duma. Vaatasid neile \u00e4hvardades j\u00e4rele ja l\u00f5petasid siis muiates oma etenduse.<\/p>\n\n\n\n
“Hullud Maagid!” h\u00fc\u00fcdis Laura minu k\u00f5rvale j\u00f5udes ja sosistas siis hingeldades: “Kuule, kas see hakkabki n\u00fc\u00fcd nii olema v\u00f5i?”<\/p>\n\n\n\n
“Ma v\u00f5in sulle \u00f5petada kaitset peale panema,” sosistasin talle vastu.<\/p>\n\n\n\n
“Eei…” hakkas Laura juba keelduma, kuid seletasin siis tema k\u00fc\u00fcnarnukist kinni v\u00f5ttes: “Kaitset teiste inimeste eest! Teiste silmade eest.”<\/p>\n\n\n\n
“Aa,”\u00fctles Laura “Jaa, see on p\u00e4ris hea, aga teinekord” ning liikus kui magnetiga oma mehe poole.<\/p>\n\n\n\n
Mingi side nendel meestel siiski on. V\u00f5ibolla samasugune side kui naisel naisega. Igaljuhul Oliver peatas mu, v\u00f5ttis piha \u00fcmbert kinni ning p\u00f6\u00f6ras mu j\u00e4rsult kodu poole. Liigutades meid kui ujukiga m\u00f6\u00f6da j\u00e4iseid teeradu edasi.<\/p>\n\n\n\n
Energia oli t\u00f5usnud juba peaaegu kurguni.<\/p>\n\n\n\n
\u201ePoodi!\u201d j\u00f5udsin ma vaid hingeldada.<\/p>\n\n\n\n
\u201eAahh… poodi!\u201d \u00e4gas Oliver osatades ja p\u00f6\u00f6ras meid siis j\u00e4rsult poe poole. Mingi \u00fcleloomuliku j\u00f5uga sundis ta meid siiski normaalselt k\u00f5ndima. Kohale j\u00f5udes olime \u00fcsna tasakaalukad.<\/p>\n\n\n\n
Arvasin, et Oliver peatab energia, kuid ta ei n\u00f5ustunud.<\/p>\n\n\n\n
\u201eToit on siin,\u201d \u00fctles ta mulle l\u00e4bi meditatsiooni, \u201esee tasakaalustab meid.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Sisenesime poodi kui ontlik abielupaaar kunagi.<\/p>","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-837","audioraamat","type-audioraamat","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat"}],"about":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/audioraamat"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/837\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}