Kui ma jutustan audiosalvestajasse oma jutustuse j\u00e4rgmist osa, siis kirjeldan enda ammukogetud hetki \u2013 mida ma tookord n\u00e4gin ja tundsin.<\/p>\n\n\n\n
Ma imestan alati, kui vaatan antud hetke t\u00e4helepanelikult n\u00f6 ligemalt, et meelde j\u00e4tta. Need ei avaldu ju mu j\u00e4rgmises joonistuses v\u00f5i ka j\u00e4rgmises luuletuses, pigem j\u00e4\u00e4vadki niisama tallele.<\/p>\n\n\n\n
Miks, imestan? Aga n\u00e4ed \u2013 n\u00fc\u00fcd oma k\u00fcmme aastat v\u00f5i misiganes aastat hiljem tuleb see lagedale\/on vajalik just selles jutus ja selles kontekstis.<\/p>\n\n\n\n
Katkend mu pooleliolevast jutustusest<\/p>\n\n\n\n
\u201cOliver, kas sa saaksid meid viia kuhugi l\u00f5unamere saarele, kus on kuum, p\u00e4ike ja palmid? Mhm? Kas sa suudad seda?\u201d k\u00fcsisin k\u00fclmast l\u00f5disedes.<\/p>\n\n\n\n
Ma isegi ei j\u00f5udnud imestada. Lihtsalt maagiline r\u00e4nnak ongi nii loomulik\u2026<\/p>\n\n\n\n
Leidsime end \u00f6ises varjulises onnis. Soe v\u00e4rske tuul ja meri rahutult m\u00fchisemas. Olime peaaegu uuesti unne suigatamas kui kuulsime \u00e4ratavaid helisid, nagu oleks keegi kellukesega m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndinud. Kobistasime oma asemelt v\u00e4lja, et selgitust saada, mille v\u00f5i kelle jaoks \u00e4ratus oli.<\/p>\n\n\n\n
Majadest v\u00e4ljusid unised mehed. M\u00f5nel puhul ka naised, kes nendele midagi ulatasid. Suunduti ranna poole.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKalurid,\u201d taipasime! Vaatasime taevasse, kus kauguses hakkas p\u00e4ike koidutama.<\/p>\n\n\n\n
\u201cMa pakun kell on kolm,\u201d \u00fctles Oliver imestunult. \u201cKella kolme ajal minnakse juba merele?\u201d<\/p>\n\n\n\n
\u201cJu siis! V\u00f5ibolla on neil v\u00f5rgud v\u00e4lja pandud, \u2026 ah? V\u00f5rkudest kalu v\u00e4lja v\u00f5tma?\u201d<\/p>\n\n\n\n
Oma neli-viis paati r\u00fchkis mootori popsudes merele. Paatide laternad vilkusid lainete taktis mustjasse s\u00fcgavasse. T\u00e4pikesed muutusid v\u00e4iksemaks ja j\u00e4id siis p\u00fcsima nagu jaanimardikad \u00f6ises metsas. Saabus vaikus. Pugesime lavatsitele oma und j\u00e4tkama.<\/p>","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-845","audioraamat","type-audioraamat","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/845","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat"}],"about":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/audioraamat"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/audioraamat\/845\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peegeldaja.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}