Freya lugu

Külalised olid juba ära saadetud, kui ma Oliverile kaela hüppasin ja ta mu sellises kaksiratsi poosis meie tuppa viis.
Alustasime aeglaselt, veel aeglasemalt, just nagu kohtuks esimest korda. Mitte kiirustades, mitte peale sundides.

Paari tunni pärast otsustasime siiski magada. Mingil määral see õnnestus ka. Tukkusime. Jällegi silitused, tukkumine ja pidev vetsuvahet käimine ning vee joomine. Kuni kell kümme otsustasime, et nüüd on paras aeg kohvi jooma hakata.

Laua peal olid veel üsna head õhtusöögi jäägid. Sõime neid vaikides ja toitudes.
“Kas siia saali võib keegi tulla ka?” muretses Oliver meie paljaste kehade üle.
“No kui tuleb, eks ta siis ise teab. Pöörab ringi või tuleb sisse.”
“Mmm! Sa oled siia ukse peade spelli pannud või?” küsis Oliver.
„Milleks spell? Aga võibolla ka! Tead siin Inimestemaal toimivad spellid ise. Selle jaoks ei pea midagi erilist tegema. Spell tuleb siis peale, kui sa väga midagi igatsed. Mõte käib läbi ja spell ongi olemas. Sa ju mõistad seda?”
“Muidugi,” ütles Oliver, “See on ju meie maal samamoodi!”
“Tõesti?”
“Jah nii on, Freya, meie maal on samamoodi!”
“Kui sa ütled “meie maal”, siis ma enam ei teagi millisel maal – siin või sääl. Ma ei taju enam, kus on maagia meil ja kus on maagia neil!”
Oliver silmitses mind “Mulle hakkab see maa järjset rohkem meeldima, Freya!”

“Sa rääkisid mulle meie majast. Millal me tada vaatama läheme?”
“Noo,” ütles Oliver toidu lõppedes ja ümberringi vaadates. “Enne ei saa minna, kui siin kord on loodud. Nõud puhtaks pestud, põrand pestud, aää,” kõõritas ta täis prügikastide poole “ja prügikotid välja viidud. See on teil meeste töö vist?”
“Ei!” ütlesin otsustavalt, “täna on Uus Aasta. Täna on siin kõik teistmoodi!”
Kargasin püsti ja suundusin riiete järele “Mina lähen viin prügikotid – sina hakka nõusid pesema!”
“Mis?” küsis Oliver.
“Kuulsid küll! Hakka nõusid pesema! Vaata, seal nagis on põll ka!”
Oliver tõusis kuulekalt, löntsis põlle juurde ja pani selle oma palja keha ümber.
“Mmm, kui seksikas!”
“Sinu tagumik ka päris ahvatlev,” sõnas ta mulle järele vaadates.