Sel hetkel kui ma puude alla jõudsin kuulsingi sosinat. On teada, et puud kõnelevad, aga mina ei ole seda enne kogenud. Kuulasin tähelepanelikumalt – vaid lehtede sahin kerge tuule käes.
Mõtlesin, et olen midagi ette kujutanud, kuid siiski kostis täiesti sõnaline sosin, kuni eraldasin oma nime „Freya! Freya!”
Vaatasin puude latvade poole ja jäin neid silmitsema. Tõstsin käed, nagu püüaks sealt sõnumeid kätte saada. Justkui saingi nad näppude vahele ja tõmbasin ligemale, et paremini aru saada.
Juba eraldasingi sõnu ja lauseid:
„Kui sul tekib küsimusi või sa ei tea, kuidas edasi toimida, siis tule meie juurde ja küsi. Tuul teab vastuseid. Tuul liigub igal pool. Erinevais paigus, ümber erinevate inimeste ja olukordade. Tuul räägib meile ja meie sosistame sulle. Siit saad abi.”