Ei olegi Viljandit nii tõsiselt vaadanud, kui seekord. Ja seda ainult kahe ja poole tunnise kõndimise käigus. Uskumatult mitmekülgne – iga maja on nii erinev. Hoitakse ka vana alles, ilma igasuguse häbita nõukaaegsed ka. Ajalugu on ajalugu, las olla. Ei ole ära vuntsitud. Mõni maja on nii vana ja räämas, et kohe-kohe kukub ümber. Lagunenud majad annvad linnale aktsenti või tumedust, kontrasti …
Järve ääres. Kunstnik
“Selline printsess II” Mul on valus, kui minu lähedased inimesed tunnevad ennast süüdi. Et nad minu tegemistest ei hooli
Massaažiteraapiat tehes ma tavapäraselt eelistan, et klient on vait. Nii saan ma keskenduda tema keha ja hinge tunnetamisele ja vajadusel avitamisele.
Aga minu juures käib kord kuus üks vanem naine, kes on pidurdamatu jutustaja. Kui ta mu juurde esimest korda tuli, siis pidin teda perioodiliselt vaikima manitsema (meelitama). Praeguseks aga naudin tema jutte täiega! Ta on võrratult köitev jutustaja. Ja loomulikult tiheda pagasiga!
Osa teraapia-tunnist on ta siiski kuss ja naudib minu annet. Osa ajast naudin jälle mina tema oma.
Mõnel korral on vajalik siiski mul öelda: „Nüüd võib veidi vait olla. Teeme siin mõned kinnitavad toimingud…” ja lõpetan tema avitamse energeetilse tervikuga.
ESIMENE PÄEV. Hääleharjutused. Esmaspäeval on kooriga kontsert. Häälepaelakesed on läbitud haiguse perioodist hellad ja üsna jõuetud, kuid see-eest näo- ja lõualihased annavad endast rohkem kui tavaliselt.
Mu kolmas raamat, mida hetkel loon “Kas keegi mind valib”: Kui vett on palju. Keskendugi sellele. Harjuta veega ümberkäimist
„Ma tahaksin kõigepealt teada, kuidas sul koolis läheb?”
„Aah,” vastasin üllatunult, „See on õige küsimus, sest hetkel olen ma üsna nõutu. Teadmatuses, sest ma olen lõpetanud õpetamise teatud etapi ja miski peaks nagu järgnema. Aga ma ei ole kindel, kas minu õpilased minule järgnevad. Nad ei ole mulle sellest kuidagi märku andnud. Mu süda valutab, võibolla on midagi valesti läinud. Olen kuidagi valesti käitunud. Midagi kohatut öelnud. Kohatut selles mõttes, et ma olen neile oma tahet ja arvamust peale surunud. Igal juhul vaikus on. See kohutab ja madaldab mind! Ma ei saa rahu.”
Ella tõmbas hinge ja vaatas mind armastavalt.
„Kõik on hästi Freya! Sinu koolitus on läinud täpselt nii nagu sa plaanisid. Läinud täpselt nii nagu üks koolitus minema peab, millel on algus, puhang, edasiviimine, innustamine, osavõtlikkus ja lõpetamine. Mis kõige olulisem – sa valmistasid iga tunni ette vahetult enne seda, kui sa seda edastama hakkasid”
„Jah, ma tean seda , aga see on seotud minu jubeda kiirustamisega. Viimasel hetkel, kui ma pean õpilaste ette astuma – teen ma seda käigupealt. Ettevalmistus ei ole lõpetatudki, poole pealt astun õpilaste ette. Ma tean, et peaks vahe vahel olema. Peaks looduses käima, rahunema ja siis värskelt alustama. Aga nagu ikka jään ma alati ajahätta!”
„Aeg, Freya, aeg! Aeg võib olla kaks sekundit või viis minutit. Aeg on ka see kui sa suundud õpilaste ette. See on ka aeg. Kas sa usud seejuures, et on möödunud päev või tund või viis minutit – see on üks ja sama. Ja see on sinulik, sa oled selline. Kõik, mida sa edasi pead tegama tulevad sulle järjekorras tegutsedes meelde. Go on, Freya! Go on!
„Jaa, seda küll, aga kuidagi nii hirm on.”
„Mm, aga pole midagi teha! Võta see hirm vastu. Las ta olla. Eks hirm ole ka elu üks osa. Võta oma Jokker vastu.”
09.11.2022
Kurbus sunnib edasi liikuma. Valu käivitab tegutsemise
Vajadus tantsida. Inimestel on vajadus tulla tantsule. Tantsu organiseerija loob selle vajaduse ja inimesed tulevad tantsima. Leian selle vajaduse ja rahuldan selle. Annan võimaluse sellel vajadusel olla. Selline teises rollis olemine. Näen, kuidas luuakse
Ma usun mida ma teen!
