Proloog
Ja kui nad surnud veel pole, siis elavad nad õnnelikult tänase päevani.
Need on Freya vanemad. Freya on kasvanud armastavas üksmeeles ja lugupidavas perekonnas. Ja juhtus nii, et Freyal on seitse venda, tema üksinda armas õeke. Kõige noorem.
Vanemad on loobunud oma alamate ja riigi juhtimisest. Nad on sellest kõrvale tõmbunud ja asunud elema kärast ja sabinast kaugemasse maakonda, kus on kaunis ja malbe loodus. Selline imeline, kus on nii lausmaad ja mägismaad, metsad ja veekogud. Mitmekesine. Veel vaid Freya ja kaks nooremat venda elavad perekonnas. Ülejäänud viis on juba meheeas ja teevad omi mehetegusid. Kõige vanem on riigi valitseja ja riburada järgmised tema abistajad ja toetajad.
Ma unustasin öelda, et tegu on haldjate maailmaga. See on haldjate riik. Nii riigi pea kui ka alamad on maagiliste võimetega. Kuigi üsna erinevad, nagu ikka igas riigis. Erinevate oskuste ja võimetega.
Freya ja vennad on looduselapsed, nii ka nende vanemad. Elatakse lihtsalt ja kooskõlas aastaaegadega. Muide selle maakonna nimi on Liblikaküla.
Perekond tegeleb mõndviisi ka oma ülalpidamisega. Miskipärast on haldjatel selline reegel, et mingi asi peab looduses ja maailmas tasakaalus olema. Kõiki ei saa võluväel omandada.
Ka siin peavad elanikud oma elu eest pingutama. Loodusega kenasti koos on pingutus sujuv ja loomulik.
Frya on pea naiseks sirgunud kahekümne kuuene noor inimene. Nii on tema vanemad juba hakanud muretsema, et tütrel on aeg kodust laia maailma minna. Freya neid ei mõista. Miks tema peaks ära minema?
Vennad, kes on Freyast pisut vanemad, on nõus vanemate juurde abiks jääma. Nad on selle ümbrusega harjunud ja küllap loovad ükskord siia ka oma perekonna ja kodu.
—
Oli talv ja loodus ning toimetamise tööd olid puhkekorras. Vanemad istusid kamina ees, rüüpasid kuuma jooki ning vestlesid.
Kui Freya lumest trampides kööki astus, viskas ta kõik oma lumeniisked riided köögiahju peale kuivama ja kergitas pliidil olevate pottide kaasi. Üht kui teist nuusutades, mis ema valmis on keetnud. Kolmas pott oli tema lemmik. Haaras sahtlist lusika ja asus seda potist kohe isukalt sööma.
„Freya!” manitses ema tule juurest „Ole ometi mõistlik! Sinu vanuses ei sobi enam selliselt käituda!”
„Miks mitte? Mis siis minu vanusel viga on?” viskas ta oma punutud kuldsed juuksed üle õla.
„Ja juukseid peaksid sa ka teistmoodi sättima,” noomis ema uuesti. „Nii ei sobi! 26. aastane peab olema juba tõsiseltvõetav noor daam! Sa peaksid nad korralikult palmikusse looma ja ümber pea kinni panema,” ütles ema.
„Mistarvis,” imestas Freya, juuksesalgud igalt poolt turritamas. „Need ei mahu siis mütsi alla ära! Mu lemmikmüts on täpselt nii suur, et ainult pea sisse mahub! Mingid juuksekrunnid, särgid-värgid sinna ei mahu!”
Aga võttis siiski korraliku kausi ja tõstis kulbiga toidu aurama. „Mmm kui hea!” nuusutas ta „Ah kui hea” ja trügis siis oma söögiga laua äärde.
Ema manitseva pilgu all hakkas ta siiski aeglasemalt sööma. Lusika haaval tõstis, nuusutas, pistis suhu, maitses, näris, neelas…
Siis muigas ema poole: „Noh, oled rahul nüüd?” Ema keeras pea kõrvale ja vaatas oma mehele otsa: „Ma ei tea, mis sellest tüdrukust saab!”
„Mis tast ikka saab,” vastas abikaasa. „Küll temagi aeg kätte jõuab, et olla selline, nagu ta väärt on. Ta lihtsalt on selline impulsiivne. Sa oled ära unustanud, et ka sina olid noorena samasugune!”
„No, seda nüüd küll mitte!” vastas naine.
„No seda nüüd KINDLASTI olid!” rõhutas mees naeratades.
Freya kuulas poole kõrvaga vanemate aasimist ja küsis „Kus Lars ja Liivik on? Ma ei ole neid mitu päeva näinud?”
„Lars ja Liivik ööbivad külas. Kahel märal on varsad sündimas ja nad on seal abiks neid ilmale toomas”
„Mmm, ma lähen neid homme vaatama!”
„Jaa, sa lähed homme külassse tõesti, aga sul on ju teised ülesanded! Sul on homme Ellaga kohtumine! Kas sa oled ära unustanud? Kas sul on kõik ülesanded täidetud, mida ta sul teha on palunud?”
See ajas Freya täiesti vihale! Mis nemad ka teavad tema ja nõid Ella suhetest? Neil on nii hea klapp ja nii hea arusaamine! Vanemad seda ei mõista! Ja peale selle nad ei kujutagi ette, et tütar käib Ella juures iga jumalapäev, vähemalt korra päeva jooksul. See on tema teine kodu! Ja ta on õppides tohutult palju omandanud – nad ei kujuta seda ettegi, mida ta võimed teha võivad!
Aga vanemate eesmärk oma tütrest korralik peen abikaasa vormida – see ei huvitanud Freyat üldse! Ja seepärast ei hakanud ta oma käikudest ka aru andma. Teatas ainult, et ta läheb oma õpiülesandeid täitma ja niiviisi vanematele piisas.
Peale selle oli Ellal talle homseks oluline teade edasi anda. Teatud kuuseisul, noore kuu esimesel veerandil vibreerisid Ellale Universumi sõnumid ja seekord puudutasid need tema õpilast Freyat!
Ella võttis vibreeringud vastu ja laagerdas neid veidike kuni nad muutusid sõnaliseks teadmiseks. Ta kasutas vanu ruune, et selgemat sõnumit saada ja kirjutas need ka märkidena ülesse. Ellal oli selleks vana paks võidunud kaantega ja koltunud lehtedega raamat ja vilgas pliiats, mille oli talle kinkinud tema noorepõlve armastus.
Nii, et Freyal oli homme tegemist.
Esimene peatükk
Freya oli koolis just oma tunniandmised lõpetanud. Pani oma asjad kokku, vaatas veel kooliruumid üle ja sättis raamatud riiulile. Mahaunustatud asjad suunas ta mõttega nurgas olevasse kirstu. See kirst oli ta omaleiutatud maagiline hoiuhoiupaik nendele üleannetutele, kes ei mõistnud oma asjadel silma peal hoida ja alailma midagi maha unustasid. Kirstu kaant ei saanud nad niisama lahti. Selle jaoks pidid nad teatud ülesandeid täitma. Need, kes kirstu juurde oma asjade järele tulid – olid alati natukene mures, kas nad ikka oma asjad kätte saavad, sest ülesanded ei olnud kunagi kerged ja need olid krutskitega. Täpselt mõeldud just sellele inimesele – noorele või lapsele, kes sinna küsima tuli. Aga siiski piisavalt jõukohased, et nad selle lahendatud said. Kuigi – selleks oli vaja üsna palju pingutust! Ja seda selleks, et nad keskenduksid kohalolule, keskenduksid (näeksid) omaenese sisse, näeksid omaenda võimeid, omaenda potensiaali ja sellest lähtuvalt lahendama ka ülesande.
Peab ütlema, et see nipp nö ei olnud Freyal endal välja mõeldud. Sellised ülesanded olid ka temale lapsepõlves ja nooruki eas esitatud Ella poolt!Ella oli väga kaval ja väga tark teadmaks kuidas sellist taltsutamatut ja edasi muudkui liikuvat kärsitut õpilast vaos hoida. Sundida teda paigale, sundida teda omaenda asjade ja omaenda potensiaaliga tegelema. Ja Freya on hiljem täiskasvanuna ja ka nüüd vahel kui tuleb juttu nendest praegustest üleannetutest lastest tänulik Ellale ja alati ei unustanud märkimast ja teda selle eest kallistamast. Freyast on kasvanud kena, tark ja kogenud naine!
MINA.