Natukene endast
Tere! Olen Kai Karolin. Kunstnik. Vaataja. Tunnetaja. Peegeldaja. Hariduselt kunstiõpetaja, seejärel graafiline disainer, vabagraafik ja nüüd diplomeeritud loodusterapeut!!
Alates 2021 kirjutan raamatuid. Asjaolude sunnil ei saanud ma tookord prille kanda. Seega ei saanud ei lugeda, sotsiaalmeedias hängida ega joonistadagi mitte. Võtsin osa “Noorte kirjanike” töötoast. Üks jätkuvaid teemasid, mida seal käsitleti, oli “Kuidas saada inspiratsiooni”
Mõtlesin, mis selle inspiratsiooniga siis nii erilist peaks olema?! Mina istun paberi ja pastakaga maha, tõmban esimese joone – ja nii joonistus ISE kujunebki. Kas siis kirjutada niiviisi ei saa või?
Pikutasin diivanile (ilma prillideta!!), lülitasin recorderi sisse ja alustasin “lambist” jutustamist…
Niiviisi jäingi omi raamatuid looma: alul jutustan loo spontaanselt peatükkide viisi recorderisse ja seejärel toksin teksti arvutisse. Toimetamise periood on aeganõudev.
Esimene e-pub “Naine seikleb”
https://www.apollo.ee/e-raamat-naine-seikleb.html
Viies raamat – “Teemeister” on hetkel keeletoimetaja töölaual.
—
Joonistama ärgitab mind mõni tore tunne või teadasaamine. Lasen vaimu tühjaks, puudutan pliiatsiga paberilehte ja tõmban esimese spontaanse joone – nn ideogrammi. Ülejäänu tuleb juba järkjärgult sõltuvalt, mis sinna paberile tekib. Nii ma ei tea kunuagi ette, mis joonistusel olema hakkab.
Kuna olen jätkuvalt armunud arvutisse, siis skanneerin oma joonistuse digitaalseks, kõrvaldan müra ja loon programmi vahenditega graafilise lehe.
Joonistamise algus
Ostsin karbitäie värvipliiatseid – lihtsalt naljapärast, et oleks teistmoodi kui õhtul enne uinumist joonistan. Joonistus kujunes tavapäraselt ühevärviliselt. Olin tüdruku jala viimistlemisel mõtetesse vajunud, kui käsi valis ise üht, siis teist ja mitmandat värvi. Oo! Mis see siin on?
Tundsin lausa füüsiliselt, milline on tema jalg sussi sees: peenema luustikuga, pehmete lihastega. Suss aga on riidest, sametine, purpurne, kummiga, jäigema paelaga ääristatud, pehme tallaga…
Isver, kui põnev! Ja jäingi edaspidi värvipliiatsite juurde. Ma olen maailma alati värviliselt näinud. Mu mustvalge graafika on vaid värvi teisendus.
Ühte asja sooviks veel rääkida. Mu pildid ei ole enamuses sõnaliselt jutustatavad. Nad annavad info või meeleolu vaatajale edasi emotsiooni kaudu, mis siin joonistades oli. Olen täheldanud, et see energia ei muutu ka siis, kui joonistust kopeerida või vähendada. Üks töö sai ainult pastellpliiatsis A3 paberile joonistatud, mitmes osas arvutisse sisse skanneeritud, retušeeritud, vähendatud ja lõpuks A4-le välja prinditud. Kinkisin selle sõbrale ja ta teatas, et see pilt kõnetab teda eriliselt.
Vot niisugune lugu. Aga minu enda jaoks on teistele edasi antud pilt minu juurest ära läinud. Selle isiklik maagia on minu jaoks kadunud ja seepärast olen viimased tööd teinud vaid enese jaoks. Aga vaatajad räägivad mu piltide väest – ju siis läks vägi sinna kuhu vaja!
Nagu märkad, on veebilehel ka e-pood – siin toimubki energia ja väe vahetus
Oled teretulnud!
Kai
Allpool, palun, Sulle – pikem ajaviitmine! Ligi poolteist tundi tutvustan oma joonistusi ja graafikat!!! Enjoy!