„Martti-Jacopi lugu”. Katkend mu neljandast raamatust

Ma olen ajakirjanik. Mul oli ülesandeks kirjutada üsna totakas artikkel teemal „Milleks on vaja loomaaeda”. Sõitsin esmasapäeva hommikul loomaaeda, parkisin auto ja ostsin pileti. Rohkem külastajaid polnudki, kui mina ja üks vanem naine lastega.

Talitaja oli täna sõbralikus meeleolus, avas hüljeste kodupaiga sissepääsu ja kutsus lapsi loomi lähemalt vaatama. Tüdrukud pöördusid korraks vanaema poole, kes nõustudes noogutas. Seejärel järgnesid rõõmsalt talitaja kannul basseini äärde.Mulle meenus juhtum Balil, kus sarnasel veeloomade atraktsioonil külastajad märjaks kasteti. Vanaema paistis olema edumeelne ja rahulik – ta ei eeldanud et midagi nihusti võiks minna. Märjaks lapsed siiski said, aga ilm oli täna soe. Kõige suurema plärtsu eest tõmbas talitaja nad basseini äärest eemale. Lapsed kilkasid koos loomadega. Võrratu vaatepilt.

Sellepärast loomaaeda vaja ongi, et sellised imed juhtuksid. Ühel tööpäeva hommikul, kui enamus rahvast on veel tööl, tuleb siia üks vanaema Lõuna-Eestist. Tema lastelastele pakutakse sellise elamuse, mida nad mujal maailmas ei saagi.

Sellepärast loomaaeda vaja ongi, et anda inimestele võimalus imesid kohata…

Võibolla puudutada puuri metallvarvaid. Milline assotsiatsioon sul sellega tekib? Kas kaitse või piiramine? Või mingi kolmas? …

Võibolla korraks mõne loomaga silmside saada. Mingi isemoodi lõhn, mida tajud. Sulle meenub äsjanähtud film, kus seesama lõhn jäi tundmata. Metslooma lõhn …

Võibolla vastu kivi äralöödud varvas ja sina tajud kõrvalseisjana tema valu …

Võibolla aja maha võtmine ja lasta lihtsalt päikesel enese näole paista. Esimesel tõeliselt suvepäeva päikesel. Kui oled nädal aega toas istunud …

Või see õudne lärm ja laste kisa, mis sind nii häirib. Saaks juba koju! Visata kott maha, istuda arvuti taha ja ohata: „Jumal tänatud, küll siin on hea olla!” …

Sinu peegeldus kellegi teise inimese silmades. Või looma silmades. Näha oma ema või isa olemust mõne looma silmades, lubada endal viha väljendada. Või parastada …

Võibolla olla külg-külje kõrval mõne tüdrukuga. Lihtsalt nii vähe ruumi on, kõik trügivad, sa sattusid tüdrukuga nii ligistikku. Koolis sa elusees sellist võimalust ei saagi …

Ilge madu kuskile vonklemas. Tunda hirmusööstu. Joonistada see vihatud matemaatika õpiku viimasele pöördele, nii et keegi ei teagi. Või vastupidi – ajaloo vihiku esikaanele – suurelt ja räigelt. Et kõik näeksid ja ahhetaksid …

Kogeda lapsevanema kohustust, mida sul enam ei ole. Aga sul on võimalus ja isegi kohustus kedagi last korrale kutsuda. Teda ohu eest kaitsta …

Igavas rivis üksteise järel kõndimine. Igav ja tüütu bussi ootamine. Lõpuks kodus väsinult diivanile prantsatamine nutitelefoni või raamatuga. Igal juhul sada korda etem! …

Hea flirt tütre klassivenna isaga …

Üksteise vastu toetudes istumine, kui lastel on niigi tegemist. Silitada üksteise põlvi, tunnetada keha. Ja me ei häbene ka suudelda …