Ma otsustasin minna oma vanemate koju enne kui Christofer sinna tuleb. See oli täiesti veel möödunud aegade hetki tihkelt täis.
Visksin oma koti esikusse, sisenesin halli ja sammusin joonelt kööki. See oli meie pere lemmikkoht. Köök oli vanamoodne, suure mantelkorstna, avatud lõkkeaseme ja suure pliidiga. Suurepere laua, lihtsate köögitarvikute ja lihtsa mööbliga.
Istusin laua taha ja jäin oma tee tõmbamist ootama. Mul tulid meelde siinsed jutud vanemate ja vendadega. Siin arutati sellisel moel, et lapsed saaksid juttude toel oma kasvatuse. Jutustamise teel kasvatada on ikka äärmiselt nutikas. Tõesti! Need jäävad ju kõik meelde ja sa tabad õpetuse olemust väga hästi.
Õpid tundma näilisust. Ühest küljest mida sa kuuled või näed ja teisest küljest, mis nende asjade taga on. See on äärmiselt huvitav, vajalik ja tõhus õpetamise viis.
… Läksin veel ema aeda, kus ta kasvatas just lilli põhiliselt. Ta oli ravitseja, kuid tegelikult ei huvitanudki teda ravimtaimed nagu Ellat huvitas. Ema ravitses hea sõnaga – entusiasmi ja armastusega. Jah need olid tema ravivahendid – armastus ja entusiasm.
Kui ma nüüd järgi mõtlen siis ma tunnen Ella taimeriiki – ma olen seda ju õppinud ja nad on mulle külge kasvanud, aga jah – entusiasm ja armastus. Need olen ma emalt pärinud.